VANADE POSTKAARTIDE NÄITUS

KÄSITÖÖTOAS

AVATUD ALATES JUUNIKUUST

VORMSI KIRIVÖÖ NÄITUS KÄSITÖÖTOAS

 
Vormsi kirivöö näitus on avatud Hullos käsitöötoas. Ametlikud lahtiolekuajad on 3. 4. ja 5. aprill kell 12-16. Muudel aegadel saab näitusele tulla juba tänasest, kui keegi käsitöötoas tööl on. Seda kuni 5. aprillini.



Näitusest lähemalt

Haapsalu naisrahvatantsurühma „Kalurineiud“ tellimusel on valminud kaksteist Vormsi kirivööd. Kirivööde valmimist toetab Kultuurkapital.

Kirivöö kudumise õppisin selgeks Tallinna Rahvaülikoolis meister Maret Lehise juhendamisel juba aastal 2010. Sellest ajast saati olen otsinud Vormsi kirivööde mustreid kõikidest võimalikest kohtadest ning olen leidnud kaks mustrit Eesti Rahva Muuseumist (üks korjatud kirjaga paelakatke ja teine püsiekspositsioonis oleva mannekeeni seljas), kolm kirja Põhjamaade muuseumist Stockholmis (üks tervikvöö ning kaks vöökatket, mida on kasutatud kudumiskottide sangana) ning ühe kirja SOV arhiivist Stockholmis (sealses ekspositsioonis mannekeeni seljas).

Haapsalu naistele lubasin kududa kõik erinevad vööd. Nii kasutasingi mulle teadaolevat kuut kirja kahel korral. Erineva tulemuse saavutasin pisut erinevaid materjale kasutades ning otste viimistlemisega varieerides. Tööde juures on märgitud mustrite päritolu.

Kandmise kohta olen teada saanud, et Vormsi naised kandsid vööd kurruseeliku peal, kus villane osa kinnitub pihiku külge. Võrreldes teiste Eesti piirkondade kirivöödega on Vormsi oma lühem, kuna seda kanti vaid üks ring ümber keha. On teada, et kirivöö kinnitati vasaku käe all kas sõlmega nii et üks ots jäi rippu või siis nõelaga. Vastavalt sellele võis kirivöö olla mõlemast otsast kanditud või siis ühest otsast kanditud ning teise otsas lõpetatud palmikutega, mis olid alt tupsuks kokku seotud. See palmikutega kaunistatud ots jäi siis külje peale rippu. Stockholmis SOV arhiivi ekspositsioonis olev kirivöö on aga sõlmitud hoopis selja pealt ning palmikutega ots rippus koos põllepaeltega seljal.

Marju Tam
Rumpo küla
Ulase talu

Villase pearätiku kudumise kursus 2014/2015

Sellel talvel toimus Vormsi Käsitöö Seltsis villase pearätiku kudumise kursus. Esimene tund toimus 30. novembril, kus anti lühike ülevaade pearätiku kandmise tavadest Eesti rahvariiete juures ning meile teadaolevatest  andmetest, kuidas kanti villast rätikut Vormsil. 

Mismoodi Vormsil just seda villast ruudurätti kanti, pole täpselt kusagil kirjeldatud. Räti kandmisest üldiselt räägib Carl Russwurm: „Väljas või kirikusse minnes pannakse peaehte peale kirju rätik või põll.” Axel O. Heikel kirjeldab aga, kuidas kanti lua-d ning selle peal punast rätikut: „Lú või re lú — punane mütsike, naiste argipäevamüts; karusnahkne ääris koosneb mustast lambanahast ja mütsipõhi punasest kangast. Karusnahkse äärise aluseks on papp, kuid mütsipõhja põimitakse õlgesid. See müts pannakse pruudile pähe, kui pulmad on lõppemas. Selle peale seotakse veel üks punane rätik, mis ei tohi siiski mütsikese eesmist serva katta. Rätik seotakse lõua alt kokku.” 
 

Kuidas ennevanasti rätikut kanti on kirjeldanud ka mõned inimesed, kelle käest Eesti Rahva Muuseum on puuvillaseid või siidiseid pearätikuid kogunud: „Ennevanasti kanti neid [ruudulisi pearätte] ka ”lua” peal. (A509:4247).“  „Kanti ennevanasti „lua“ peal nii, et pool „luat“ välja paistis. (A509:4597).“   
 

Vormsi villaseid rätikuid on muuseumide kogudes säilinud mitmeid: Vormsi Talumuuseumis üks rätik (Tx42), Läänemaa Muuseumis kaks rätikut (HM.6774 ja HM.5073), Eesti Rahva Muuseumis üks rätik (A721:49) ja SOV arhiivis üks rätik (Tx240). Meie valisime kudumiseks välja selle rätiku, mis on meie oma talumuuseumis.

Kursuse käigus käärisime villase lõime, vedasime teljele ning rakendasime telje. Seejärel kudusid kõik kursusel osalejad omale rätiku. See suur töö sai valmis 15. veebruariks, mil toimus valmis kanga mahalõikamine teljelt ja sellega seoses pidulik kursuse lõpetamine.

Kursusel osales kaksteist Vormsi Käsitöö Seltsi liiget - Helle Rinnak, Helgi Maurer, Ela Streng, Ene Sarapuu, Lia Ostapenko, Eha Salus, Ene Rand, Tatjana Saard, Age Kõiveer, Elle Puurmann, Reet Berggren ja Kristina Rajando. Rätikuid saab näha juba Vormsi Kultuuripäeval, mis toimub 7. märtsil seltsimajas.

Vormsi Kultuuripäev 2015

Vormsi kultuuripäev toimub 7. märtsil 2015 Vormsi Rahvamajas algusega kell 9:30

Kultuuripäeva teema sellel aastal on ühistegevus.

Kava:

09.30 T e r v i t u s k o h v

10.00 Avamine. Tervitussõnavõtud

Vormsi ja Riguldi-Noarootsi asustuse teke - Jonathan Lindström
Ühistegevusest Vormsil eestirootsi kultuuriruumis 19. saj. teisel poolel ja 20. sajandil enne II Maailmasõda - Jonathan Lindstöm
Kaitseliidu teke Vormsil ja Läänemaal 1917–1940 - Tanel Viks
Kooli ühisettevõtmised pildis ja sõnas - Vormsi Põhikooli õpilased ja õpetajad

13.00 L õ u n a
13.45 Ühistegevus Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse, Rootsi Hariduse Selts Eestis (SOV) ja Rannarootsi Muuseumi näitel - Ülo Kalm
Ühistegevus kogukonnas ja selle arendamine - Rando Värnik
Ühistegevus Vormsi saarel täna
Näitus lasteaialaste ja õpilaste loomingust, käsitöönäitus, muusikalised etteasted ja Vormsi rahvatantsurühma esinemine
16.00 – 16.30 P ä e v a   k o k k u v õ t e, a r u t e l u d

Tagasivaade möödunud suvele

Kalurineiud omatehtud rahvarõivastes Diby jaanitulel jalga keerutamas. Repro Maalehest

Vormsi rahvariided esimest korda suurel peol 

Võrreldes levinud triibu­seelikutega, on Vormsi riided lakoonilised, aga pilkupüüdvad ja kandjate endi tehtud.
Kaks aastat tagasi alustas Haapsalus juhendaja Ulrika Graubergi käe all uus naisrahvatantsurühm, kel polnud nime ega riideid, kirjutab rahvatantsurühma Kalurineiud tantsija Kristi Erkmann Maalehes.
Nimi Kalurineiud võeti Läänemaa tantsulooja Heljo Talmeti tantsu järgi. Riietega oli keerulisem, sest riided tekitavad naistes alati kirgi. Ka rahvariided. Otsisime seda, mis oleks oma ja isikupärane. Nii jõudsime Vormsile.
Jaanipäeval, kui Kalurineiud tantsisid Diby küla jaanitulel, nägi Vormsis üle 50 aasta taas nii suurel hulgal oma rahvarõivaid.

Allikas: Lääne Elu 4. juuli 2014,

 

 

Palju õnne, Ene, Läänemaa sädeinimene 2014!

Foto: Tarmo Õuemaa

27. novembril kuulutati Lihula kultuurimajas välja 12 Läänemaa sädeinimest. Sädemete sädeme tiitli sai Kristi Erkmann.

Veel said Läänemaa sädeinimese tiitli Martin Tuulik Kullamaa vallast, Anti Nöör Haapsalust, Leili Jõgisoo Ridala vallast, Heiki Magnus Haapsalust, Angelika Puda Lihulast, Ene Rand Vormsist, Alar Klaassen Martnast, Silja Silver Nõvalt, Elvo Leppmaa Lääne-Nigula vallast, Vello Tüür Hanila vallast ja Ülle Schönberg Noarootsist.

Mardilaat 2014

Mardilaada väljapanek. Foto: M. Tamm

6.-9. novembril 2014 toimus juba kaheksateistkümnendat korda Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu poolt korraldatav mardilaat. Mardilaat on Eesti käsitöö laulupidu. Seal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd, toimuvad oma ala asjatundjate poolt läbi viidud meistrikojad käsitöögurmaanidele ja harrastajatele ning õpitoad lastele. Lisaks toimuvad käsitöötoodangu presentatsioonid, uute raamatute esitlused, pakutakse eestimaist kõhutäidet ja kuulata saab rahvuslikku muusikat.

Sellel mardilaadal osales Vormsi Käsitöö Selts täiesti uue väljapanekuga. OÜ Vormsi Paat laenas meile ekspositsiooni tegemiseks oma täispuidust valmistatud ning sepistega ühendatud riiulid, mis on spetsiaalselt mõeldud käsitöötoodete näitamiseks mardilaadal. Peamine rõhuasetus oli just sellisel käsitööl, mis on iseloomulik meie saarele. Panime välja Vormsi mustritega kindaid, vardakotte, kirivöösid, vardakoti mustritega erinevaid meeneid, diivanipatju ja vaipasid. Loomulikult ei puudunud meie iga-aastased menutooted - vormsi lammaste villast kedratud taimedega värvitud lõngad ning erinevad nutikad lambanahatooted.  Suurt huvi pakkus meie sepiste väljapanek. Vormsi saart ning käsitööd olid sel aastal Vormsi Käsitöö Seltsi väljapaneku juures tutvustamas Lia Ostapenko, Eha Salus, Johanna-Liisa Müürissepp, Ela Streng, Tatjana Saard ja Marju Tamm. Ekspositsiooni aitas üles seada ja laada lõppedes maha võtta Algor Streng.

Vormsi Lood. Foto: A. Valbet

Mardilaada kultuuriprogramm oli seekord pühendatud rannarootsi kultuurile. Üles astusid Leesikad programmiga "Rannarootsi lood," Ürgleigarid, kes tutvustasid Pakri rahvarõivaid ning tantse, perekond Riidas tutvustas noarootsi rahvariideid. Isegi mardisandid tulid seekord Pakrilt. Vormsi Käsitöö Selts astus üles kavaga "Vormsi lood," millega tutvustaime mardilaada laval lühidalt Vormsi ajalugu, rahvatantse, laulu ja pillimängu ning rahvariideid. Suured tänud abijõududele - lisaks Vormsi Käsitöö Seltsi liikmetele Kristina Rajandole ning Marju Tammele astusid üles ka Yngve Rosenblad ning Jaan Rajando. Peale meie ligi neljakümneminutilist etteastet ei tahtnud pealtvaatajate arvukad küsimustele Vormsi omanäolise pärandkultuuri ning tänapäeva elu-olu kohta lõppeda....

Mardilaada viimasel päeval kuulutas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit välja järgmise aasta teema - Loomast Loodud. Teema tutvustamiseks oli mardilaadal eraldi ekspositsioon, mille loomisele ja teostamisele aitas kõvasti kaasa meie käsitööseltsi liige Kristina Rajando.

Vormsi Käsitöö Seltsi osalemist mardilaadal toetab iga-aastaselt Vormsi vald. Suured tänud selle eest!