VORMSI KIRIVÖÖ NÄITUS KÄSITÖÖTOAS

 
Vormsi kirivöö näitus on avatud Hullos käsitöötoas. Ametlikud lahtiolekuajad on 3. 4. ja 5. aprill kell 12-16. Muudel aegadel saab näitusele tulla juba tänasest, kui keegi käsitöötoas tööl on. Seda kuni 5. aprillini.



Näitusest lähemalt

Haapsalu naisrahvatantsurühma „Kalurineiud“ tellimusel on valminud kaksteist Vormsi kirivööd. Kirivööde valmimist toetab Kultuurkapital.

Kirivöö kudumise õppisin selgeks Tallinna Rahvaülikoolis meister Maret Lehise juhendamisel juba aastal 2010. Sellest ajast saati olen otsinud Vormsi kirivööde mustreid kõikidest võimalikest kohtadest ning olen leidnud kaks mustrit Eesti Rahva Muuseumist (üks korjatud kirjaga paelakatke ja teine püsiekspositsioonis oleva mannekeeni seljas), kolm kirja Põhjamaade muuseumist Stockholmis (üks tervikvöö ning kaks vöökatket, mida on kasutatud kudumiskottide sangana) ning ühe kirja SOV arhiivist Stockholmis (sealses ekspositsioonis mannekeeni seljas).

Haapsalu naistele lubasin kududa kõik erinevad vööd. Nii kasutasingi mulle teadaolevat kuut kirja kahel korral. Erineva tulemuse saavutasin pisut erinevaid materjale kasutades ning otste viimistlemisega varieerides. Tööde juures on märgitud mustrite päritolu.

Kandmise kohta olen teada saanud, et Vormsi naised kandsid vööd kurruseeliku peal, kus villane osa kinnitub pihiku külge. Võrreldes teiste Eesti piirkondade kirivöödega on Vormsi oma lühem, kuna seda kanti vaid üks ring ümber keha. On teada, et kirivöö kinnitati vasaku käe all kas sõlmega nii et üks ots jäi rippu või siis nõelaga. Vastavalt sellele võis kirivöö olla mõlemast otsast kanditud või siis ühest otsast kanditud ning teise otsas lõpetatud palmikutega, mis olid alt tupsuks kokku seotud. See palmikutega kaunistatud ots jäi siis külje peale rippu. Stockholmis SOV arhiivi ekspositsioonis olev kirivöö on aga sõlmitud hoopis selja pealt ning palmikutega ots rippus koos põllepaeltega seljal.

Marju Tam
Rumpo küla
Ulase talu

Villase pearätiku kudumise kursus 2014/2015

Sellel talvel toimus Vormsi Käsitöö Seltsis villase pearätiku kudumise kursus. Esimene tund toimus 30. novembril, kus anti lühike ülevaade pearätiku kandmise tavadest Eesti rahvariiete juures ning meile teadaolevatest  andmetest, kuidas kanti villast rätikut Vormsil. 

Mismoodi Vormsil just seda villast ruudurätti kanti, pole täpselt kusagil kirjeldatud. Räti kandmisest üldiselt räägib Carl Russwurm: „Väljas või kirikusse minnes pannakse peaehte peale kirju rätik või põll.” Axel O. Heikel kirjeldab aga, kuidas kanti lua-d ning selle peal punast rätikut: „Lú või re lú — punane mütsike, naiste argipäevamüts; karusnahkne ääris koosneb mustast lambanahast ja mütsipõhi punasest kangast. Karusnahkse äärise aluseks on papp, kuid mütsipõhja põimitakse õlgesid. See müts pannakse pruudile pähe, kui pulmad on lõppemas. Selle peale seotakse veel üks punane rätik, mis ei tohi siiski mütsikese eesmist serva katta. Rätik seotakse lõua alt kokku.” 
 

Kuidas ennevanasti rätikut kanti on kirjeldanud ka mõned inimesed, kelle käest Eesti Rahva Muuseum on puuvillaseid või siidiseid pearätikuid kogunud: „Ennevanasti kanti neid [ruudulisi pearätte] ka ”lua” peal. (A509:4247).“  „Kanti ennevanasti „lua“ peal nii, et pool „luat“ välja paistis. (A509:4597).“   
 

Vormsi villaseid rätikuid on muuseumide kogudes säilinud mitmeid: Vormsi Talumuuseumis üks rätik (Tx42), Läänemaa Muuseumis kaks rätikut (HM.6774 ja HM.5073), Eesti Rahva Muuseumis üks rätik (A721:49) ja SOV arhiivis üks rätik (Tx240). Meie valisime kudumiseks välja selle rätiku, mis on meie oma talumuuseumis.

Kursuse käigus käärisime villase lõime, vedasime teljele ning rakendasime telje. Seejärel kudusid kõik kursusel osalejad omale rätiku. See suur töö sai valmis 15. veebruariks, mil toimus valmis kanga mahalõikamine teljelt ja sellega seoses pidulik kursuse lõpetamine.

Kursusel osales kaksteist Vormsi Käsitöö Seltsi liiget - Helle Rinnak, Helgi Maurer, Ela Streng, Ene Sarapuu, Lia Ostapenko, Eha Salus, Ene Rand, Tatjana Saard, Age Kõiveer, Elle Puurmann, Reet Berggren ja Kristina Rajando. Rätikuid saab näha juba Vormsi Kultuuripäeval, mis toimub 7. märtsil seltsimajas.