Vormsi kirivöö näitus on avatud Hullos käsitöötoas. Ametlikud lahtiolekuajad on 3. 4. ja 5. aprill kell 12-16. Muudel aegadel saab näitusele tulla juba tänasest, kui keegi käsitöötoas tööl on. Seda kuni 5. aprillini.
Näitusest lähemalt
Haapsalu naisrahvatantsurühma „Kalurineiud“ tellimusel on valminud kaksteist Vormsi kirivööd. Kirivööde valmimist toetab Kultuurkapital.
Kirivöö kudumise õppisin selgeks Tallinna Rahvaülikoolis meister Maret Lehise juhendamisel juba aastal 2010. Sellest ajast saati olen otsinud Vormsi kirivööde mustreid kõikidest võimalikest kohtadest ning olen leidnud kaks mustrit Eesti Rahva Muuseumist (üks korjatud kirjaga paelakatke ja teine püsiekspositsioonis oleva mannekeeni seljas), kolm kirja Põhjamaade muuseumist Stockholmis (üks tervikvöö ning kaks vöökatket, mida on kasutatud kudumiskottide sangana) ning ühe kirja SOV arhiivist Stockholmis (sealses ekspositsioonis mannekeeni seljas).
Haapsalu naistele lubasin kududa kõik erinevad vööd. Nii kasutasingi mulle teadaolevat kuut kirja kahel korral. Erineva tulemuse saavutasin pisut erinevaid materjale kasutades ning otste viimistlemisega varieerides. Tööde juures on märgitud mustrite päritolu.
Kandmise kohta olen teada saanud, et Vormsi naised kandsid vööd kurruseeliku peal, kus villane osa kinnitub pihiku külge. Võrreldes teiste Eesti piirkondade kirivöödega on Vormsi oma lühem, kuna seda kanti vaid üks ring ümber keha. On teada, et kirivöö kinnitati vasaku käe all kas sõlmega nii et üks ots jäi rippu või siis nõelaga. Vastavalt sellele võis kirivöö olla mõlemast otsast kanditud või siis ühest otsast kanditud ning teise otsas lõpetatud palmikutega, mis olid alt tupsuks kokku seotud. See palmikutega kaunistatud ots jäi siis külje peale rippu. Stockholmis SOV arhiivi ekspositsioonis olev kirivöö on aga sõlmitud hoopis selja pealt ning palmikutega ots rippus koos põllepaeltega seljal.
Marju Tam
Rumpo küla
Ulase talu