Ka sel aastal käis Vormsi Käsitöö Selts Mardilaadal

 Mardilaat toimus traditsiooniliselt Tallinnas, 9.-11. novembril 2023. Meie väljapanek lähtus Vormsi pärandkultuurist ja esindajad olid Vormsi rahvarõivastes. Neljapäeval olid esinduses Marju Tamm ja Sabine Burger, reedel Ene Rand ja Kristina Rajando, laupäeval Ene Rand ja Sirje Veedler. Väljapaneku aitasid kohale Koit Isberg ja Algor Streng, kujundas Kristina Rajando. 

Vormsi Käsitöö Seltsi liige Ene Rand on käinud Mardilaadal esimesest korrast alates, paar korda küll vahele jäänud, aga kohal oli ta seltsi ja Vormsit esindamas ka sel aastal. Ene sõnul on Mardilaat käsitööpidu küll, juba osalemine ise ja võimalus valikuliselt  käsitöötubades uusi oskusi omandada ning teiste käsitöölistega suhelda. Ene rõõmustab:  “Koolitüdrukutest käisid Mardilaadal Liisbeth, Andra Nora, Eleriin, Anni, Liise, Janeli, Mari-Liis, Margaret, Egelin. Ka neil oli võimalus leida enda jaoks midagi huvitavat, mis sobib. Varem on tehtud näiteks rookrooni. Eleriin ja Anni käisid Vormsi boksis ka müüja ametit proovimas. Sel aastal oli palju uusi tegijaid, erilist rõõmu tegi see, et ka Ruhnu saar oli seekord esindatud.” Ene tänab lapsevanemaid, et nad usaldasid oma lapsed nendega kaasa suurele laadale.

Eleriin Ojasoo käis Mardilaadal esimest korda. Eleriin: “Vormsi boksis müüjana tegutseda oli huvitav uus kogemus”. Lisaks sai Eleriin käia kahes töötoas ja õppis tegema puuaugupiste kaelakeed. Eleriin soovitab ka teistelegi mardilaadale järgmisel korral minna, sest seal on palju erinevaid müüjaid ja inimesi, saab teha tutvust nende huvitavate asjadega.

Vormsi Käsitöö Seltsi juhatus tänab Vormsi Vallavalitsust toetuse eest (boksirent + transpordikulud). Vormsi Käsitöö Seltsi juhatuse liige Kristina Rajando: “Ja mõistagi soovime, et meie meistrid ei väsiks ja jaksaksid ikka ilusat Vormsi pärandit nähtavaks kududa-sepistada või muul viisil esile tuua.”

Tekst Veronika Isberg

Sirje ja Ene Mardilaadal Vormsi boksis. Foto Veronika Isberg

Mardilaata avastamas. Fotod Eleriin Ojasoo

On kampsunite aeg, saarel Vormsi kampsunite aeg

 Vormsi kampsuni kursus on tänaseks seljataga ja käes on kampsunite kandmise aeg. Kursusel osalejad Riina Jaaniste, Elena Koldits ja Airi Ilves jagavad saadud emotsioone.

Riina jaoks on Vormsi kampsuni kudumine olnud üks ütlemata põnev teekond koos huvitavate inimestega.  Riina: “Üksi ei oleks ma kunagi isegi mitte alustanud kampsuni kudumist. Koos oli nagu tugigrupp, kes tegid sama asja ja siis ei tahtnud ju rongist maha jääda. Ometi ma lõpuks jäin. Tulid muud käsitööprojektid vahele,  sealhulgas ka niplispitsi kursus. Osaliselt jäi kudumine pooleli ka sel põhjusel, et tahaks veel nautida seda valmimise protsessi ja kampsuni mehele jõuludeks kinkida. Kui valmis saab, siis kindlasti teen ja saadan ka pilte.”

Elenal jäi viimase kooskudumise tunni järel veel nipet-näpet teha: nööbiliist, nööbid ja nööbiaasad. Elena: “Tänaseks on kampsun valmis. Kampsunikandja ei ole veel kampsunit selga saanud, aga kohe-kohe saab see viga parandatud. Kooskudumine on vägev! Vaatamata sellele, et Tallinnast Vormsile on päris pikk maa, ootasin neid kooskudumise tunde põnevusega. Toredate inimestega koos kududes möödus aeg kiiresti. Väga hea on jagada aega ja ruumi inimestega, keda teeb loomine lõnga ja varrastega õnnelikuks!”

Airi kiidab võimalust kampsuni kudumise kursusel osaleda: “See oli lihtsalt super! Siiani olen tänulik Vormsi Käsitööseltsile selle kursuse korraldamise eest ja Marjule enda teadmiste jagamise eest! Sellist suurt kudumistööd nii paljude nüanssidega, mida vaja arvestada, ei oleks mina iseseisvalt ette võtnud. Lisaks läheb koos kududes ja kogemusi vahetades ka kogu protsess kiiremini ja meeleolukamalt. Nüüd julgen juba mõelda ka teise kampsuni kudumise peale. Mulle väga meeldis, et saime ülevaate kampsuni ajaloolisest poolest koos detailsete jooniste ja vanade fotodega. See kõik viis mind ka kududes sageli mõtetele, et  kuidas ikkagi need saare naised-mehed omal ajal elasid ja toimetasid😊, millal ja mismoodi käsitööd tehti võrdluspildis praeguste võimalustega. Minu kampsunil on praegu veel kinnitamata vaid nööbiaasade pael, kõik muu on valmis ja plaan on kampsun kingitusena üle anda abikaasale detsembri keskel sünnipäeva puhul. PS! Avastasin, et nüüd kui kampsun peaaegu valmis saanud,  on algmaterjale taas üle vaadata paljuski silmiavav ja oskan vaadata fotodelt nt kaelaaugu ja liistu proportsioone ja asetust jms.”

Emotsioone kogus Veronika Isberg. Fotol Elena kootud kampsun, foto Elena Koldits.

Kadripäeval helmekeesid loomas

 “Usuti helmeste tervendavasse mõjusse. Rahvatraditsioon räägib, et kui helmed kaelas, polnud ka kurjal jõudu. Vana tava kohaselt kinkisid ristivanemad pisitütrele helmeid. Ajapikku koguti helmeid juurde ning neid sai ümber kaela terve rea.” Sellise kirjeldusega kutse helmekeede valmistamise koolitusele potsatas Vormsi Käsitöö Seltsi liikmete postkasti ning kadripäeval, 25. novembril täitus Vormsi koolimaja klass seltsi liikmetest ja koolitüdrukutest, et koolitaja Anu Randmaa juhendamisel luua päris oma helmekee.

Anu Randmaa andis helmekeedest põhjaliku ülevaate, mis värvi ja mis materjalist helmed on olnud, ka helmeste kandmisest. Ülevaadet rikastasid muuseumikogust pärinevad fotod. Juba tekkinud inspiratsioonile andis lisahoogu Kristina Rajando, kui rääkis helmestest, mis Vormsi kiriku taastamistööde käigus 1988. aastal leiti. Osalejad nägid ka neid leitud helmeid, mille vanuseks võib olla sadu aastaid. Kristina lisas, et milliseid helmeid Vormsil kanti, selle kohta kirjalikke allikaid peaaegu ei ole, ainult 1855. aastal märgitud kaks lauset saksa rahvusest Eesti ajaloolase, etnograafi ja folkloristi Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi poolt, et naised kandsid, hõbe-, vaha- ja klaaspärlitest helmekeesid. 

Seejärel hakkasid loojate käe all pärlid koonduma, Anu Randmaa asjatundlike soovituste abil läksid kaunid pärliringid veel kaunimaks. 

Vormsi Käsitöö Seltsi juhatuse liikmed Kristina Rajando ja Eha Salus rõõmustasid toreda koolituse toimumise üle. Kristina tõi esile, et koolitus toimus igati sümboolselt Russwurmi 211. sünniaastapäeval ning koostöö kooliga toimib ja traditsioonide järjepidevus on olemas. Eha tundis head meelt, et koolitusest võttis osa palju koolitüdrukuid.

Enda ja üksteise tulemusi imetledes saab küll kindlalt väita, et need helmekeed sobivad nii vanema Vormsi rahvarõiva komplekti kui ka tänaste pidulike rõivaste juurde. Jääb vaid üle uudishimutseda, kes ja millal oma uhket helmekeed kannab.

Koolitus toimus ERKLi mentorprogrammi raames koostöös VKSiga. Lahket ruumikasutust võimaldas Vormsi kool.

Tekst ja fotod Veronika Isberg, foto juhendaja Anu Randmaast Kristina Rajando.

Koolituse juhendaja Anu Randmaa

Kristina Rajando helmeleiust rääkimas

Kristi Erkmann pärleid seadmas

Ka talvel on Vormsil värve!

Ja eriti käsitöötoas, kui kogunevad Vormsi naised, et hakata kuduma Vormsi pitsilise randmega sõrmkindaid.

18. novembril kohtutigi selleks, et kuulata õpetaja Marju Tamme lühikest loengut Vormsi pitsilise randmega sõrmkinnastest, valiti materjale, loodi üles randmeosa ja hakatigi kinda randmeosa kuduma.

Eriti elevil olid need, kes paar aastat tagasi käisid Liis Luhamaa kursustel, kus just Vormsi pitsiliste randmetega kinnaste jaoks lõngu värviti. Vahva on ju kududa kinnast omavärvitud lõngadega!

Aasta lõpp ja pikad õhtud tulevad kümnele käsitöömeistrile värvilised, sest eesmärk on veel sel aastal kindad valmis saada.

Kursuse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Tekst ja fotod Kristi Erkmann

“Näpud sügelevad!”

 Laupäeval, 10. juunil tuli kokku kümmekond naist, et käsitöömeister Marju Tamme juhendamisel alustada järjekorras teise Vormsi meeste kampsuni kursusega. Sissejuhatav esitlus ainukesest teadaolevast kampsunist muuseumi eksemplarina ning vanad fotod vormsilaste kampsunitest mõjus kui isutekitaja. Käsitöötoa laud oli sobivatest lõnganäidetest ja Marju tööproovidest lookas. Õhus oli tunda, kuidas kasvab tahe lõngakerale vardad kohe sisse lüüa ja kuduma hakata. Kes oleks juhuslikult meie laua juurest möödunud, võinuks kuulda käsitöövaimustust: “Mul näpud juba sügelevad!” “Ma tean, mida sa tunned!”. Kuid veel pisut kannatust ja järgmisel kohtumisel oma tööproovi valmimise järgselt see õige kampsuni kudumine ka lahti läheb. Sügisel on meie saar vähemalt üheksa Vormsi kampsuni kandja võrra rikkam. Projekti kirjutamisega panustas Kristi Erkmann, kursuse läbiviimist toetab Vormsi Käsitöö Selts ja Eesti Kultuurikapital.

Kevadine punumine Vormsi moodi

Sel aastal said Vormsi naiste sääred vallatumaks, sest kursusel valmisid rõõmsavärvilised säärepaelad.

Juhendaja Marju Tamme kannatliku pilgu all pusisid 10 naist paelu punuda ja lõpuks valmis need saidki!

Tänud Eesti Kultuurkapitalile kursuse rahastamise eest.

Tekst ja fotod Kristi Erkmann

VORMSI SÄÄREPAELTE KURSUS

Kursus koosneb sissejuhatavast loengust Vormsi rahvarõivastega kantud meeste ja naiste säärepaelte kohta ning ülevaatest muuseumites leiduvatest esemetest, peamistest töövõtetest ning vajalike töövahendite ja materjalide valimisest, praktilisest säärepaelte punumise ning viimistlemise juhendamisest.

TOIMUMISE KOHT: Hullos, käsitöötoas.

JUHENDAJA: Marju Tamm.

TUNNIPLAAN:

15. aprill 2023 kell 18:00-20:30 – kursuse avamine, lühike loeng Vormsil kantud säärepaelte kohta, materjalide valik ja säärepaelte punumise alustamine.

Iseseisev töö: vähemalt üks säärepael valmis punuda, et oleks võimalik juba järgmises tunnis paela otsad viimistleda.

29. aprill 2023 kell 18:00-20:30– säärepaelte punumise lõpetamine. Erinevad otste viimistlemise meetodid.

KURSUSE TASU: Materjalide eest 2 eurot, kursuse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

VORMSI KULTUURIPÄEV

 

Laupäev, 25. märts 2023 11.30 - 16.30
Vormsi rahvamaja, Hullo, 91301 Lääne maakond, Estonia

Vormsi kultuuripäev 2023
Pärand ja uurijad
11.30 Kogunemine
11.45 Avasõnad
12.00 KULTUURILISED PILDID VÄLISPIDISEKS KASUTAMISEKS. 1930.a Rootsis esitatud lavakava "Vormsi pulm" kujunemislugu. Sofia Joons
13.00 PÜHA OLAVI TEEKOND. Kersti Markus
14.00 Lõuna ja digitaalsed maalid Vormsi niidutaimedest Freia Maria Vikkisk
14.45 PÄIKESERISTID Ants Rajando
15.30 KANSALLISMUSEO UURIMISRETKE LEIUD Yngve Rosenblad, Marju Tamm, Kristina Rajando

"Küll oli tore teid kõiki näha!" ehk seltsielu läks käima uue hooga

 Nii nagu kevad annab oma tulekust tasahilju märku värske energiaga, nii alustasid ka Vormsi Käsitöö Seltsi liikmed seltsielu käimatõmbamist teisipäevaste kohtumistega. Esimene selle hooaja kohtumine leidis aset 7. märtsi õhtul käsitöötoas. Tavaliselt on kõigil palju tegemist, kuid selline aja mahavõtmine omasugustega, kes käsitöö tegemist armastavad, ei ole mitte ajaraiskamine, vaid igati kasulikult veedetud aeg. Saab jagada üksteisele kogemust ja nippe, kuidas midagi paremini saab teha, mis on kellegi meeliskäsitöö, mida aga tahaks lisaks juurde õppida, katsetada ja kuidas seda saavutada. Vähetähtis ei ole ka infovahetus selle kohta, mis Vormsi saarel toimub või mis leidis aset siin aastate eest. Kõik see seob meid kui nähtamatu võrgustik, mis annab hea tunde, et tahaks aga uuesti kokku saada. Lausega "Küll oli tore teid kõiki näha!" asusime koduteele. Järgmine kokkusaamine on ülejärgmisel teisipäeval, 21. märtsil, ikka k 18.00.