Tulekul

 Kristina Rajando kutsub 23. novembril pildilisele ringkäigule Vormsi rahvarõivamaailma

"Parandamine parandab!"

 Kutsume Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu Avatud Käsitöökodade sündmuse raames 19. oktoobril algusega k 16.00 Vormsi Käsitöö Seltsi käsitöötuppa lõpetama pooleliolevaid käsitööesemeid "Parandamine parandab!"

Peategelane on Vormsi sitsjakk, mille valmimist juhendavad Kristina Rajando ja Ene Rand. Vormsi sitsjaki seltskonda sobivad kindad, kampsunid jms. Palun teata oma osalemisest ja mida plaanid lõpetada Kristinale (kristina.rajando@gmail.com, tel. 56616395) hiljemalt 15.10. Sitsjaki lõpetamiseks võta palun kaasa oma õmblusmasin.

Tule koo omale Vormsi kindad!

 Algab suvine kindakursus! Seekord koome koos paari kirikindaid, et kui 24. veebruaril on taaskord üle-Eestiline kirikinda kandmise päev, siis oleks kohe üks paar Vormsi kindaid kapist võtta.

Toimumise aeg: Kell 18-20 14. juuli, 04. august, 18. august, viimase tunni toimumise aja lepime kokku. Tunniplaani vaata allpool.

Toimumiskoht: Vormsi Käsitöö Selts, Hullo külamajas

Osalustasu: Tasuta, sest kursuse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital. Ainult lõngad-vardad tuleb ise osta.

Juhendab: Marju Tamm

Registreerimine: palun kirjuta oma osalussoovist aadressile marjutamm@yahoo.com hiljemalt 10. juuliks, siis tean ette valmistada juhendmaterjale ja vajadusel vardaid-lõngasid.

Kaasa võtta: 

Sukavardad jämedusega 1,5 - soovituslikult kaks komplekti, sest siis on hea mõlemat kinnast samaaegselt kududa.

Kindalõngad - vaja läheb villast lõnga jämedusega 8/2 ning kaks värvi 50 grammi + 50 grammi, kokku ca 100 grammi.

Palun andke mulle teada, kellel on abi vaja lõngade ning varraste hankimisel. Mul on alati väikesed varud või saan kiiresti midagi juurde tellida.

 Tunniplaan:

14. juuli kell 18-20 - väike Vormsi kirikinnaste tutvustus, lõngade ja varraste valimine, kinda loodus ning randmeosa kudumine.

04. august kell 18-20 - kahe värviga kindakirja kudumine, pöidlaava arvestamine ning kudumisvõtted

18. august kell 18-20 - kinda otsa kahanduse võtted

Viimane tund - pöidla kudumine, kinda viimistlemine.

Pildil kinnas Eesti Vabaõhumuuseumi kogudest EVM E 210:4

Selts pidas sünnipäeva

29. aprillil pidas Vormsi Käsitöö Selts sünnipäeva. Ehkki tegu oli argise esmaspäevaga, leidsid võimaluse käsitöötoas kokku tulla koguni viis seltsi liiget. Küsimusele, kuidas see juhtus, meenutas Ene Rand asutajaliikmena aega 24 aastat tagasi, kus ei olnud veel oma ruumi, aga selle eest suur entusiasm koos midagi teha. Sünnipäevakoogi ja -juttude juurde tehti käsitööd nagu saare naised ikka. Sünnipäevalisi tulid tervitama koostööpartnerid - Vormsi kooli pere juhtkonnaga ning vallavalitsuse esindus. 

Tekst ja fotod Veronika Isberg

Ka sel aastal käis Vormsi Käsitöö Selts Mardilaadal

 Mardilaat toimus traditsiooniliselt Tallinnas, 9.-11. novembril 2023. Meie väljapanek lähtus Vormsi pärandkultuurist ja esindajad olid Vormsi rahvarõivastes. Neljapäeval olid esinduses Marju Tamm ja Sabine Burger, reedel Ene Rand ja Kristina Rajando, laupäeval Ene Rand ja Sirje Veedler. Väljapaneku aitasid kohale Koit Isberg ja Algor Streng, kujundas Kristina Rajando. 

Vormsi Käsitöö Seltsi liige Ene Rand on käinud Mardilaadal esimesest korrast alates, paar korda küll vahele jäänud, aga kohal oli ta seltsi ja Vormsit esindamas ka sel aastal. Ene sõnul on Mardilaat käsitööpidu küll, juba osalemine ise ja võimalus valikuliselt  käsitöötubades uusi oskusi omandada ning teiste käsitöölistega suhelda. Ene rõõmustab:  “Koolitüdrukutest käisid Mardilaadal Liisbeth, Andra Nora, Eleriin, Anni, Liise, Janeli, Mari-Liis, Margaret, Egelin. Ka neil oli võimalus leida enda jaoks midagi huvitavat, mis sobib. Varem on tehtud näiteks rookrooni. Eleriin ja Anni käisid Vormsi boksis ka müüja ametit proovimas. Sel aastal oli palju uusi tegijaid, erilist rõõmu tegi see, et ka Ruhnu saar oli seekord esindatud.” Ene tänab lapsevanemaid, et nad usaldasid oma lapsed nendega kaasa suurele laadale.

Eleriin Ojasoo käis Mardilaadal esimest korda. Eleriin: “Vormsi boksis müüjana tegutseda oli huvitav uus kogemus”. Lisaks sai Eleriin käia kahes töötoas ja õppis tegema puuaugupiste kaelakeed. Eleriin soovitab ka teistelegi mardilaadale järgmisel korral minna, sest seal on palju erinevaid müüjaid ja inimesi, saab teha tutvust nende huvitavate asjadega.

Vormsi Käsitöö Seltsi juhatus tänab Vormsi Vallavalitsust toetuse eest (boksirent + transpordikulud). Vormsi Käsitöö Seltsi juhatuse liige Kristina Rajando: “Ja mõistagi soovime, et meie meistrid ei väsiks ja jaksaksid ikka ilusat Vormsi pärandit nähtavaks kududa-sepistada või muul viisil esile tuua.”

Tekst Veronika Isberg

Sirje ja Ene Mardilaadal Vormsi boksis. Foto Veronika Isberg

Mardilaata avastamas. Fotod Eleriin Ojasoo

On kampsunite aeg, saarel Vormsi kampsunite aeg

 Vormsi kampsuni kursus on tänaseks seljataga ja käes on kampsunite kandmise aeg. Kursusel osalejad Riina Jaaniste, Elena Koldits ja Airi Ilves jagavad saadud emotsioone.

Riina jaoks on Vormsi kampsuni kudumine olnud üks ütlemata põnev teekond koos huvitavate inimestega.  Riina: “Üksi ei oleks ma kunagi isegi mitte alustanud kampsuni kudumist. Koos oli nagu tugigrupp, kes tegid sama asja ja siis ei tahtnud ju rongist maha jääda. Ometi ma lõpuks jäin. Tulid muud käsitööprojektid vahele,  sealhulgas ka niplispitsi kursus. Osaliselt jäi kudumine pooleli ka sel põhjusel, et tahaks veel nautida seda valmimise protsessi ja kampsuni mehele jõuludeks kinkida. Kui valmis saab, siis kindlasti teen ja saadan ka pilte.”

Elenal jäi viimase kooskudumise tunni järel veel nipet-näpet teha: nööbiliist, nööbid ja nööbiaasad. Elena: “Tänaseks on kampsun valmis. Kampsunikandja ei ole veel kampsunit selga saanud, aga kohe-kohe saab see viga parandatud. Kooskudumine on vägev! Vaatamata sellele, et Tallinnast Vormsile on päris pikk maa, ootasin neid kooskudumise tunde põnevusega. Toredate inimestega koos kududes möödus aeg kiiresti. Väga hea on jagada aega ja ruumi inimestega, keda teeb loomine lõnga ja varrastega õnnelikuks!”

Airi kiidab võimalust kampsuni kudumise kursusel osaleda: “See oli lihtsalt super! Siiani olen tänulik Vormsi Käsitööseltsile selle kursuse korraldamise eest ja Marjule enda teadmiste jagamise eest! Sellist suurt kudumistööd nii paljude nüanssidega, mida vaja arvestada, ei oleks mina iseseisvalt ette võtnud. Lisaks läheb koos kududes ja kogemusi vahetades ka kogu protsess kiiremini ja meeleolukamalt. Nüüd julgen juba mõelda ka teise kampsuni kudumise peale. Mulle väga meeldis, et saime ülevaate kampsuni ajaloolisest poolest koos detailsete jooniste ja vanade fotodega. See kõik viis mind ka kududes sageli mõtetele, et  kuidas ikkagi need saare naised-mehed omal ajal elasid ja toimetasid😊, millal ja mismoodi käsitööd tehti võrdluspildis praeguste võimalustega. Minu kampsunil on praegu veel kinnitamata vaid nööbiaasade pael, kõik muu on valmis ja plaan on kampsun kingitusena üle anda abikaasale detsembri keskel sünnipäeva puhul. PS! Avastasin, et nüüd kui kampsun peaaegu valmis saanud,  on algmaterjale taas üle vaadata paljuski silmiavav ja oskan vaadata fotodelt nt kaelaaugu ja liistu proportsioone ja asetust jms.”

Emotsioone kogus Veronika Isberg. Fotol Elena kootud kampsun, foto Elena Koldits.

Kadripäeval helmekeesid loomas

 “Usuti helmeste tervendavasse mõjusse. Rahvatraditsioon räägib, et kui helmed kaelas, polnud ka kurjal jõudu. Vana tava kohaselt kinkisid ristivanemad pisitütrele helmeid. Ajapikku koguti helmeid juurde ning neid sai ümber kaela terve rea.” Sellise kirjeldusega kutse helmekeede valmistamise koolitusele potsatas Vormsi Käsitöö Seltsi liikmete postkasti ning kadripäeval, 25. novembril täitus Vormsi koolimaja klass seltsi liikmetest ja koolitüdrukutest, et koolitaja Anu Randmaa juhendamisel luua päris oma helmekee.

Anu Randmaa andis helmekeedest põhjaliku ülevaate, mis värvi ja mis materjalist helmed on olnud, ka helmeste kandmisest. Ülevaadet rikastasid muuseumikogust pärinevad fotod. Juba tekkinud inspiratsioonile andis lisahoogu Kristina Rajando, kui rääkis helmestest, mis Vormsi kiriku taastamistööde käigus 1988. aastal leiti. Osalejad nägid ka neid leitud helmeid, mille vanuseks võib olla sadu aastaid. Kristina lisas, et milliseid helmeid Vormsil kanti, selle kohta kirjalikke allikaid peaaegu ei ole, ainult 1855. aastal märgitud kaks lauset saksa rahvusest Eesti ajaloolase, etnograafi ja folkloristi Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi poolt, et naised kandsid, hõbe-, vaha- ja klaaspärlitest helmekeesid. 

Seejärel hakkasid loojate käe all pärlid koonduma, Anu Randmaa asjatundlike soovituste abil läksid kaunid pärliringid veel kaunimaks. 

Vormsi Käsitöö Seltsi juhatuse liikmed Kristina Rajando ja Eha Salus rõõmustasid toreda koolituse toimumise üle. Kristina tõi esile, et koolitus toimus igati sümboolselt Russwurmi 211. sünniaastapäeval ning koostöö kooliga toimib ja traditsioonide järjepidevus on olemas. Eha tundis head meelt, et koolitusest võttis osa palju koolitüdrukuid.

Enda ja üksteise tulemusi imetledes saab küll kindlalt väita, et need helmekeed sobivad nii vanema Vormsi rahvarõiva komplekti kui ka tänaste pidulike rõivaste juurde. Jääb vaid üle uudishimutseda, kes ja millal oma uhket helmekeed kannab.

Koolitus toimus ERKLi mentorprogrammi raames koostöös VKSiga. Lahket ruumikasutust võimaldas Vormsi kool.

Tekst ja fotod Veronika Isberg, foto juhendaja Anu Randmaast Kristina Rajando.

Koolituse juhendaja Anu Randmaa

Kristina Rajando helmeleiust rääkimas

Kristi Erkmann pärleid seadmas